Et lapsepõlves kogetu ei aheldaks Sind enam

Enamik inimesi, kes pole terapeudid ei usu kui suur mõju on kõigel sellel, mida me lapsepõlves või noorusajas kogenud oleme. Need, kes teraapias käivad saavad sellest aimu ja ahhetavad enamasti päris pikalt ennem kui seda uskuda suudavad. Nende endi isiklik kogemus on enamasti see, et nad vabanevad lapsepõlves enda sisse peidetud pingest, mis neid aastaid neile endile teadmatagi juhtinud on. Kergendus on suur nii vabanemisest kui lahendustest-muutustest, mille nad teraapia tulemusel saavutavad.

Enamik sõltuvusi, võimetusi mitte toimivatest lähedussuhetest välja astuda, kaassõltuvused, stressist tingitust haigused, üle töötamised, unehäired ja paljud teised probleemid on otsapidi ankurdatud just lapsepõlve. Ütlen enamik, sest teraapias jõuame enamasti just lapsepõlve või noorusikka ning tulemused on kiired tulema just elu esimesest perioodist põhjuseid otsides. Lahendused on kiired toimuma kui põhjused on teada.

Isegi kõige tugevamad inimesed, kui nad julgevad enda sisse vaadata, hakkavad rääkima lugu oma lapsepõlvest kui nad tunnevad, et kaotada pole enam midagi ja elusündmuste poolt tekitatud pinge või valu kasvab liialt suureks. Oma lapsepõlvest ei karda rääkida need, kes soovivad teraapia abil tulemusteni jõuda.

Ka üksindus ja segadus käivad samasse kategooriasse ehk on otsapidi lapsepõlve kogemuste tulemus. Üksindus ja segadus on levinuimad kui me arvata tahaksime ja oskaksime.

Kui Sa soovid muutust oma ellu, siis julge piiluda oma lapsepõlve. Ära karda, seal ei ole enamasti midagi, mida Sa ei tea. Ja kui siiski leidub midagi, mille Sa oled mingil põhjusel valinud unustada, siis oled Sa valmis ka sellega teraapia abil toime tulema. Sinu alateadvus ja mälu ei anna välja ühtegi kogemust kuni Sa nendega tegelemiseks valmis pole.

Kõigil inimestel, pea kõigil on lapsepõlves kogemusi, mis on valusad. Valusana tajume neid vaid sellel põhjusel, et need lähevad vastuollu meie vajadustega nende toimumishetkel ning meie kehas olevad närviteed (samad, mis reageerivad füüsilisele valule) neile reageerivad. Valu, ka emotsionaalne valu ei ole meie vaenlane, vaid meile oluline info, sest aitab meil mõista paremini meid ennast, meie suhteid ja kõike meid ümbritsevat.

Hingeline ja emotsionaalne valu kasvavad aina suuremaks siis kui me elame läbi midagi, millega me toime ei tule või pikalt ignoreerime olukordi ja sündmusi, mis meile tegelikult ei sobi. “Ah, see pole midagi” või taolised ignoreeriva laadiga harjumuspärased reageeringud on märk sellest, et võiksime korra uurida ja mõelda, kas üks või teine asi on tõesti tähtsusetult väike või on tegemist millegagi, mis vajaks suuremat tähelepanu ja uurimist.

Igale asjale elus ei ole vaja reageerida kuid harjumus ignoreerida olukordi ja oma tundeid on pigem probleeme tekitav kui neid vähendav.

Probleemid elus on elu osa. Kuid suured pinged, mis tulenevad probleemide mitte lahendamisest ja valest lähenemisest on tihtipeale suuremaks probleemiks kui asi ise. Vanemad pole meile alati osanud kaasa anda oskusi ja teadmisi probleemide lahendamisest kuid meil on võimalik neid täiskasvanueas omandada. Üks osa teraapiast on alati pühendatud probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks.

Tagasi lapsepõlve juurde. Ära tunne, ära usalda ja ära kõnele. Ehk Sul pole õigust tunda oma tundeid, ega neist rääkida ja neid kellegile usaldada. See on kogemus, mille paljud meist lapsepõlvest vähemal või suuremal määral kaasa saavad. Ära tunne, ära usalda ja ära kõnele on  teraapiamaailmas tuntud kui kolmikpakett. See kolmikpakett võib Sulle edaspidises elus teha suure karuteene. Kui Sa ei oska endale ega teistele oma tunnetest rääkida, tunned, et ei saa kedagi usaldada, siis on sisemine segadus ja pinge alguse saanud. Kahjuks ei tea paljud, et neil on õigus tunda ja kõneleda. Usaldada ja olla usaldatud.

Tunded tekivad paratamatult ja on sama oluline osa elus kui kõik muugi. Tunnete mitte tundmise levinud muster on nende alla surumine. Alla surumine tekitab suurt pinget ja võtab tohutult energiat. Mida rohkem alla surutud tundeid ja pingeid seda suurem sisemine segadus, mis lõpuks hakkab elama oma elu sõltuvuste, ärevuse, segaduse, liigse ärrituvuse, väsimuse, pideva kurbuse või mingil muul kujul.

Oh, seda lapsepõlve võlu ja valu. Midagi kaunist ja maagilist on alati lapsepõlves, aga ka seda, mis ehk meile haiget tegi. Ja ka see on igati osa elust ning ei tee kedagi ei vähem väärtuslikuks ega halvemaks inimeseks. Täiskasvanuks olemise kogemuse juurde käib see, et elus on nii head kui halba, seda, mis meile meeldib kui ka seda, mis ehk mitte päris meie meele järgi pole. Ja nii on ka lapsepõlvega. Me vanemad võisid püüda anda endist parima ja selles oli nii seda, mis meile suurepäraselt sobis kui ka seda, mis polnud meie meele järgi. Me noorem või vanem õde-venda võis meid oma lapselikust oskamatusest ja teadmatusest kohelda halvasti, mis võis jätta meile suure valu kuid ka see on osa elust. Teraapia on selleks, et toetada ja aidata Sul vabaneda nendest pingetest ja läbielamistest, mida oled kaua endas kandnud ning mis Su elu mõjutavad. Meisterdada midagi head igast teraapias ilmavalgust ja vabanemist otsivast kogemusest ja mälupildist on teraapias me eesmärk. Selleks, et Su elu kulgeks soovitud suunas ning positiivseid tundeid ikka rohkem oleks!

 

“Our behaviours are our hidden emotion reflections” / “Meie käitumisviisid on meie peidetud tunnete peegeldus”