Elu annab meile palju andeks. Aga me ise ei pruugi endale andestada kui me õigel hetkel enda sisse ei vaadanud. Enamikke meile täiskasvanueas ette tulevaid probleeme ja pingeid on võimalik ennetada. Paljusid isegi on võimalik ära hoida. Aga, kui sa ei tegutse õigel ajal, siis aitad ise kaasa, et su elus probleemid ja pinged tekivad.
Teraapias käivad ennast uurimas tavalised inimesed nagu sina ja mina.
Nad teevad seda vaid ühel eesmärgil - tunda ennast oma elus paremini. Ja sellel eesmärgil mõtestavad nad lahti oma suhteid, oma tundeid, mõtteid, arusaamu, käitumismalle, lapsepõlve, suhteid ema-isa, vanavanematega, elukaaslase, lastega, töökaaslastega, sõprade ja sõbrannadega. Nad uurivad lähedalt oma rolle, arusaamu nendest. Nad ei tule targutama. Kuigi ka seda tuleb ette, aga mingil hetkel nad mõistavad, et neil ei ole vaja ennast kaitsta vaid süvitsi ennast mõista. Iga neile oluline elu pusle tükikene tuleb korra lähedalt üle vaadata ja õigesse kohta asetada.
Teraapia treenib sind süvenema, mõtisklema, märkama, kohal olema, seoseid õigesti looma.
Teraapiakohtumistel on su vastas tähelepanelik tagasipeegeldaja, kes koos sinuga mõtiskleb sinu elu üle. Terapeut ei ole sinu elu osas targem - sina oled kõige targem, sest sinul on sinu eluga seotud info ja kogemused. Terapeut toetab sind teraapiavaldkonnas kõrgelt hinnatud teadmiste ja oskustega, et sa saaksid oma elu osas veel targemaks. See targemaks saamine aitab sul avada sügavamaid kihte enda sees. Annab sulle rõõmu ja rahulolu, et sa enam ei pelgaks enda sisse vaadata vaid julgeksid ausalt kõigele otsa vaadata. Sinu elu on sinu kätes, sest sügav enese teadvustamine võimaldab sul oma elu erakordse tähelepanelikkusega tajuda, mõtestada ja tunnetada.
Nii kaua kui sa ei ole seda lapsepõlve ust avanud tegeled suure tõenäosusega enesepetmisega. Või halvemal juhul enda elu eest ära jooksmisega.
On kahte sorti suhtumist lapsepõlvega tegelemisel: "oeh, mida hirmsat seal küll leidub" või "ma tahan kõike teada ja aru saada". See viimane on parem, sest selles ei ole ohvrimentaliteeti, mis takistaks selgelt mõtlemist. Sinu lapsepõlv on ammu lõppenud ja läbi. Sa oled sealt saanud hulga head või sellest teinud hulga head. Keeruliseks hinnatakse vaid seda, mida veel ei mõisteta või mille ressursse ei ole veel vabastatud.
Lapsepõlve on vaja lahti mõtestada, et oleks võimalik suurendada selle positiivset mõju ja vähendada negatiivset mõju.
Mul oli õnnelik lapsepõlv - lause, mis enamasti viitab millegi maha vaikimisele.
See lause on enamiku terapeutide ja psühholoogide jaoks märk, et inimene ei oska küpse täiskasvanuna mõtestada oma lapsepõlve. Õnneliku lapsepõlvega inimesed ei kasuta pea kunagi seda sõnastust. Nad räägivad oma lapsepõlvest kokkuvõtvalt pikemalt ning toovad välja erinevaid kogemusi, mille eest on nad tänulikud või mis on neile olnud väljakutse. Igal lapsel on kasvueas olnud väljakutseid. Õnneliku lapsepõlve omamine ei ole veel kellegist õnnelikku inimest teinud. Liiga õnneliku lapsepõlvega täiskasvanutel on teistlaadi väljakutsed - neil on raske mõista teisi inimesi, sest nad on liialt vähe lapsepõlves kogenud. Mitmekülgsete läbielamistega lapsepõlv ei ole halb - halb on kui laps jääb läbielamistega üksi. Kõige ideaalsem ja toetavam on parajal määral tarkust andvate kogemustega lapsepõlv, kus laps on hoitud ja toetatud ning omandab enda ja elu kohta vajalikud teadmised, et täiskasvanuna enesekindlat oma ellu astuda.
Ka kõige raskemas läbielamises on erakordne ressurss ja kingitus, mis ootab teekonna lõpus.
Lapsepõlves kogetud füüsiline vägivald, väärkohtlemised, ootamatu vanemate kaotus, lastekodusse sattumine, kasuperre elama asumine, vanemate vahelised lõputud nääklemised, psühhiaatriliste diagnoosidega lähedased ja teised äärmiselt keerulised läbielamised annavad läbi töötamisel tohutu vabanemise, kerguse ning võimekuse võtta elult vastu suurem kogus elu sügavust ja erakordsust. See ressurss võimaldab luua sügavaid toetavaid ja lähedasi kontakte oluliste inimestega ning olla enda ja teiste jaoks kohal. Igaühe jaoks on trauma läbitöötamise positiivne tulem veidi erinev kuid see on alati olemas.
Vanemad on lihtsalt inimesed. Nad ei pahanda kui nendega seonduvat analüüsitakse ja uuritakse, sest see aitab nende lastel olla õnnelikumad inimesed.
Vanematega seonduva analüüsimine ei tohiks kunagi olla tabu. Vastupidi. Kui sul on raske mõista ennast, oma lähedasi, siis leiad pea alati vastused oma vanemate teemadest. See on otsetee probleemi süvitsi lahti mõtestamisel. Vanemate analüüsimine ei vähenda nende väärtust ega nende rolli sinu elus. Vastupidi, see võimaldab täielikult vastu võtta vanemate poolt sulle pakutav positiivse ressursi. Kui näed seda olukorda vastupidi, siis pole sa saanud positiivset kogemust vanemate teemat uurides. Vanemate teemas peitub täielik võlulaegas.
Lahustades ja teadvustades kõikvõimalikke kihte oma psüühikas jõuad ühel hetkel vaba ja mõnusa olemiseni. Hetkes olemine muutub väga lihtsaks.
Jõudes selleni saad hakata looma ennast ja oma elu täiesti uuel kujul. Sa oled avanud mitmeid laekaid oma teekonnal ning nende laegaste avamine on eemaldanud tohutu hulga piiranguid sinu enda seest - need piirangud pingestasid sind, su elu ja suhteid igapäevaselt. Sinu sisemised kvaliteedid - mõtlemine, tajumine, tunnetamine, märkamine, kontaktis olemine on muutunud kordades paremaks kui oleksid kunagi osanud ettegi kujutada. Sinust ei saa ideaalset inimest, aga sinust saab keegi, kes surres oma elule tagasi vaadates on rahul iga elatud päevaga. Muidugi selleks, et õnnelikult elule tagasi vaadates surra on vaja kõigepealt elada eluga täielikult kontaktis olles.
Loodan, et see kirjatükikene inspireeris sind mitte kunagi enda sisse vaatamist pelgama vaid vastupidi - seda hoopis suure huviga tegema. Pole midagi põnevamat kui inimese sisemaailm - selles on olemas kõik vastused, ressursid, anded, armastus ...
Foto Eugene Golovesov on Unsplash
Komentarze