"Ma loodan, et ta läheb magama, et ta ei tule jaurama", "Ma loodan, et ta ei lähe täna emale kallale", "Ta unustas mu sünnipäeva", "Ta ei kuule mind, sest on nii purjus", "Leidsin ta kraavist ja äratasin üles", "Ta jõi end surnuks kui ma olin nelja aastane", "Läksin vahele, sest ema ei suutnud end kaitsta", "Ta jõi iga päev", "Ta käitus purjus olekus teistmoodi ja ma kartsin teda", "Ma hoian eemale kui ta on purjus", "Mida iganes ma teen ta ei pane mind tähele", "Läksin ta juurde, aga ta tõukas mu eemale", "Ta karjus iga kord ema peale kui ta oli purjus", "Ta ei lasknud mind sisse ja ma magasin õues", "Keegi ei uskunud, et ta joob, sest tööl oli ta korralik", "Ma ei saanud kellegile rääkida, sest keegi poleks uskunud", "Ta ei aidanud mind kunagi kooliasjadega", "Joomine kestis aastakümneid", "Ta võttis mu kogutud taskuraha, et juua ja suitsu osta", " Ta alandas ja halvustas mind". Need on vaid mõned näited alkohoolikute täiskasvanud laste kogemustest.
Eesti pered ja perelood. Alkohol neis kõigis vähem või rohkem sees. Küsimus on vaid selles, kas see on ema, isa või vanavanem.
Lood täis valu ja pisaraid, mis on kibedad, sest laps on jäänud ilma turvalisest keskkonnast, kaitsvast vanemast, keda saab usaldada ja kellele loota. Kes aitab ja toetab. Armastab ja hoiab. Kellega saab rääkida ja kelle peale saab loota. Alkohooliku laps on üksi selles maailmas. Ta ei saa aru, miks on tema elu selline, aga ta võtab seda normaalsusena, sest lapsel pole võrdlusmomenti.
Lapsed armastavad oma vanemaid südames niikaua kuni nende süda murdub. Kui see süda murdub, siis ta tervendamine võtab aega. Lapsed loodavad kaua. Enamasti nad mõistavad, et vanem ei muutu alles täiskasvanueas, sest reaalsust aktsepteerida ja omaks võtta on raske.
Alkohoolikute lapsed on enamasti tublid. Nad on ise pidanud palju pingutama ja enda eest seisma. Kellegi teise peale polnud ju loota. Kui neil on kaks vanemat, siis on nad tihti pettunud ja pahased, et pere alkohooliku juurest ära ei läinud.
Neid lapsi iseloomustab enamasti täiskasvanueas järgmine:
- oht ise sõltlaseks muutuda
- liigne tundlikkus
- tugev mask (oma valu kaitseks ja varjamiseks)
- püüdlikkus ja sihikindlus
- kõikuv või olematu enesehinnang (võib olla kaetud tubliduse ja töökuse maskiga)
- paarisuhtest hoidumine ja raskused selle loomisel
- paarisuhe alkohooliku või vägivaldse partneriga (või mõlemat)
- raskused oma lapsega kontakti loomisel
- raskused pakkuda ja kogeda lähedust, põgenemine läheduse eest
- klammerdumine teistesse
- seksisõltuvus
- karjääri ja edu sõltuvus
- unehäired
- seletamatud terviseprobleemid
Kõigi nende probleemide juured on sügaval täiskasvanu hinges, otsapidi sisemise lapse südames. Nende täiskasvanute puhul ei piisa teraapiakohtumistel vaid vestlusest, sest vestlus pole piisavalt sügav, et jõuda sisemise lapseni. See laps võib siiani hirmunult seista ja kaitsta ema või tuppa paluda. See laps on tihtipeale siiani kinni olukordades, kust vaid rännaku või lapitöö meetodiga õnnestub ta turvalisse ja armastavasee kohta tuua. Need lapsed ootavad. Need täiskasvanud oma hinges ootavad. Nad on tihti omaette olles ärevad siiani.
Alkohoolikute täiskasvanud lapsed avastavad ja õpivad suure hulga oskusi teraapiakohtumistel turvalises keskkonnas arutledes ja sisemaailmas rännates. Rännakus saavad nad kogeda armastust ja lähedust, tervendada oma keha ja hinge. Tervenemine võtab aega, aga on võimalik.
Hoia oma lapsi ja mõista, et alkoholi mõju all täiskasvanu võib lapse hinge märkamatult suure haava lüüa. Lapsed vajavad kaineid ja tähelepanelikke täiskasvanuid, kes mõistavad, kaitsevad, hoiavad ja armastavad ning väljendavad seda oma olemise ja käitumisega.
Photo by Eaters Collective on Unsplash
Comments