Lähedase ja armastatud inimese kaotus on üks suuremaid läbielamisi, mida inimesed kogevad. Mida lähedasem, kallim ja armastatum inimene, seda erilisem ja olulisem suhe ning sügavam ja valusam on kaotus.
Pisarad, mis pea teraapiakohtumise alguses voolama hakkavad on suure kaotuse väljendus.
Kurbus ja valu täidavad südant ja hinge kuni inimene saab vajalikku tuge ja abi, mis aitab ja toetab teda leinamisel.
Väga paljud elavad läbi suuri kaotusi. Väga paljud peidavad leina endasse, sest valu on nii talumatult suur või praktiline elu vajab elamist. Tihti juhtub seda, et mõistus tõrgub reaalsust aktsepteerimast ning eitus ei luba toimunuga tegeleda.
Iga inimene on erinev. Ja erinev on iga inimese lein. See, kas ja kuidas leinatakse oleneb selle eluperioodi elusündmustest ja toetavatest inimestest.
Tihti juhtub, et lähedased on murtud ning ei suuda ega oska üksteist toetada, sest vajavad ise tuge.
Suur valu võib samas olla just selleks seinaks ja takistuseks, mis ei lase toetust vastu võtta. Väikeste laste vanemad võivad püüda just laste jaoks tugevad olla, sest kardavad murduda ja leina sisse uppuda.
Leinaga võib juhtuda ka nii, et alles aastaid hiljem ollakse valmis seda teadvustama, reaalsust aktsepteerima ning lubama endal kaotuse suurust tajuda.
Teraapiakohtumised toetavad leinamist ja leinaprotsesside läbimist. Turvalises ja usaldusväärses õhkkonnas saab rääkida ja ennast avada, tundeid tunda ja vabastada. See võimaldab olla kontaktis endaga ning vabastada kaotusega seotud segadust ja pinget. Sisse jäetud segadus ja pinge mõjutavad suhteid, töid ja tegemisi. Inimene ei ole täielikult kohal ega kontaktis. Vahel seda ise märkamata.
Sügavas leinas olevad inimesed kaotavad märkamatult enda. Nende energiatase on madalam, keha annab märku terviseprobleemidest ning stressitase on pidevalt kõrgem kuigi otsest põhjust ei paista olevat. Pikapeale nad unustavad, kes või mis nad olid ennem ning kohanevad arvates, et sellised nagu nüüd nad tegelikult ongi.
Märk leinaprotsessi suurusest ja sügavusest on soovimatus ja võimetus kaotatud lähedasest ja toimuvast rääkida või suurenenud soov temast rääkida.
Samuti regulaarsed meenumised ja talle mõtlemised. Mõned inimesed ei suuda käija surnuaias. Teised käivad seal liialt tihedalt. Korduvad unenäod või lähedase unne ilmumine on samuti märk, et üks osa psüühikast tegeleb leinaprotsessiga.
Leinamine on nagu pideva raskuse all olemine. Raskustunne tuleneb tunnete alla surumisest, mille tulemusel võib ka kehas tunda surumise tunnet. Mõned inimesed püüavad selle varjamiseks manada näole naeratuse või sisendavad endale, et neil on kõik korras. Sellest üldistavast lausest nad sügavamale minna ei soovi ega suuda. Sisse peidetud lein võib olla alkoholismi ja teiste sõltuvuste põhjuseks.
Läbitud ja terviklikult läbi käidud leinaprotsess on vabastav. Kergendustunne kehas ja hinges on selle märgid. Lähedasega seotud lood, kogemused ja mälestused leiavad oma koha. Leinaperioodil tekkinud haigused taanduvad, tervis paraneb. Energiatase tõuseb. Silm hakkab iseenesest särama. Tugevad tunded on vabanenud ning asendunud heatahtliku suhtumisega kaotatud inimese suhtes. Tänutunne ja head mälestused on need, mis tulevad esimesena kui kallis inimene meenub.
Leinaprotessi mingisse etappi peatuma jäämine on levinum kui arvatakse. See on inimlik ja mõistetav. Kui Sa tunned, et Sa pole saanud või osanud leinata kuid tajud, et lähedase kaotus tekitab valu, kurbust, segadust ja küsimusi, siis oled oodatud teraapiakohtumisele. Terapeut toetab ja juhendab ning kuulab Sind ja Sinu lugu. Pärast paari kohtumist tunned kergendust, mida oled kaua igatsenud.
Photo by Noah Silliman on Unsplash
Comments