Kui mitte keegi ei olegi Sinuga päriselt kontaktis olnud ... märganud sind, sinu tundeid, mõtteid ja vajadusi

Kui sinu lapsepõlves ei olnud täiskasvanud täielikult kohal enda ja sinu jaoks, siis on su sees osaliselt või täielikult tühjas, vaakum, segadus, arusaamatus, hirm, üksindusetunne, tunne kas oled ikka oluline ja kas kõik ikka läheb ja saab soovitud viisil ... ja palju teisi tundeid, mis on pigem negatiivse värvinguga.

Laps vajab kontakti täiskasvanutega. Lapse psüühika on esimestel eluaastatel omajagu tühi ning ta hakkab seda täitma kogemustega. Kogemustega keskkonnast ja tegevusest, aga kõige tähtsamad kogemused on teda ümbritsevate inimestega.

Kui ümbritsevad inimesed pole õnnelikud ja endaga sügavas kontaktis, siis ei oska nad olla ka lapse jaoks olemas. Ehk nad ei märka päriselt last - lapse tegevusi, tundeid, vajadusi, mõtteid. Ja laps on üksi, isegi siis kui temaga samas ruumis on täiskasvanud.

Need täiskasvanud isegi ei adu, et nad ei ole lapse jaoks avatud ehk kättesaadavad. Ja laps on väike ning tal ei ole võrdlusmomenti. Nii hakkab ta seda pidama normaalseks.

Lapse sisemaailm ja lapse suhe endaga saab olema koopia sellest, milline on tema ja teda ümbritsevate täiskasvanute suhe. Kui suhted on hoitud, soojad, lapsesse süvenevad, lapse tundeid, vajadusi, soove märkavad, siis kujuneb lapsest inimene, kes on kontaktis endaga ning oskab olla kontaktis teistega. Emotsionaalselt kaugete vanematega koos kasvades jääb laps ka endast emotsionaalselt kaugeks. Kogeb üksindust enda sees, mida ta on kogenud vanematega.

Paljud inimesed ei tea, et nad kogevad emotsionaalset distantsi endast ja teistest, sest neil puudub võrdlusmoment. Nad arvavad, et nii ongi normaalne tunda. Nad isegi ei tea, mida on normaalne tunda, sest nad ei tunne tundeid. Või vahepeal justkui tunnevad, aga siis nagu ei tunne ka. Nad ei saa aru, mis nende sees toimub ja ei pea seda oluliseks, sest keegi ei ole seda oluliseks pidanud. Nad ei tea, et enda teadvustamine on olemas ja oluline.

Selle tõttu, et nad ei ole endaga kontaktis, on nende elu omajagu kummaline. Üks või mitu valdkonda nende elus lonkavad. Enamasti midagi suhetes. Aga nad ei pruugi soovida seda teadvustada, sest nende jaoks on see normaalne. Tihtipeale nad põgenevad millegisse - olgu selleks siis töö, alkohol, hobid, vms.

Kui sa tuned ennast ära ja soovid midagi ette võtta, siis lahendused on olemas. Sa ei pea jääma surmani endast kaugeks. Sul on võimalik erinevate tehnikate abil ennast tervendada. Tule teraapiakohtumisele - siin me turvaliselt arutleme ja teeme harjutusi, mis sind toetavad ja tervendavad. Ning järkjärgult hakkad ennast ja teisi paremini tajuma. Selle tulemusel muutud sina ja sinu elu paremas suunas. Paremas selles mõttes, et sa hakkad endast ja oma elust aru saama ning sinu suhted muutuvad sisukamaks ning lähedasemaks. Lähedased suhted on elus kõige olulisemad. Need on need, mis loovad tunde, et elul on mõtet.

Kui sul on lapsed, siis on eriti oluline nende teemadega tegeleda, sest muidu annad neile edasi sama seisundi, mis on sinu sees: eemaloleva, eitava, ignoreeriva ja endaga mitte kontaktis oleva. Võib-olla omajagu äreva ja põgeneva, ebakindla, segaduses oleva.

Psüühika korrigeerimine võtab umbes aasta - see on umbes 15-20 kohtumist ja igapäevaselt 20. minutit eneseteadvustamist ja harjutusi.

Oled väga oodatud!

Foto  Richard Stachmann /  Unsplash