Enamik inimesi soovib luua teraapia abil muutusi. Enamasti sooviksid nad luua tulemusi kiiresti, sest probleem on ebamugavust tekitav. Inimesed, kes loovad teraapia abil muutusi - neil on üks või mitu järgmistest omadustest või suhtumistest:
Tugev vajadus muutuse järgi
Nad tõesti ei taha enam vanaviisi. Nad tahavad muutust kogu hingest. Nende motivatsioon on 200 ja nad ei jõua ära oodata, millal me süvitsi probleemi ära lahendame. Nad on valmis tegema süvameetodeid (rännak, lapitöö) nüüd ja kohe.
Valmisolek muutuda
Nende jutust käivad mitmel korral läbi mõttekäigud - "ma tean, et mina vastutan", "ma tean, et ma pean sellest ise läbi minema", "ma tean, et ma pean ise seda tegema, et keegi teine ei saa seda minu eest teha", jne. Ehk nad saabuvad teraapiakohtumisele pakatades valmisolekust muutuda.
Tugev tahe uusi mõttekäike vastu võtta
Keegi ei saa muutuda ennem kui on valmis oma vanadest mõttemallidest vabanema ning uutele avanema. Kellegi elu ei muutu ennem kui ta on valmis lahti laskma omaenda peas olevatest mõttemallidest, mis talle endale vastu töötavad. Need takistavad mõttemallid ei lähe ise ära. Neid tuleb vajadusel inimesel endal enda peast ära kangutada. Seda aitab teha vaid tugev tahe, sest mõni mõttemall on olnud suguvõsas sadu aastaid ning inimene võib olla sellest läbi imbunud.
Püsivus enda käitumise korrigeerimisel
Muutus eeldab muutust käitumises. Käitumine on suuresti automaatne. Uus käitumine ei teki ise. Seda on vaja nagu uusi mõtteidki teadlikult juurutada. Kordamine kinnistab uue käitumise. Seega seda on vaja korrata kuni see muutub automaatseks. Ühel hetkel muutub iga käitumine automaatseks ning asendub varasema. Siis on muutus toimunud ning soovitud tulemusedki on silmaga nähtavad.
Ennast toetav sisekõne
Kõige võimsamalt toetab inimest enda sisemine positiivne sisekõne - heatahtlik, toetav, julgustav, motiveeriv, kaasa elav ja turvatunnet pakkuv. See annab energiat, aitab hoida eesmärke ja tegutseda kuni tulemused paistma hakkavad. Negatiivne sisekõne töötab vastu, mitmekordselt vastu - võtab energia, tühistab tegutsemise ja eesmärgi, surub maadligi, moonutab reaalsust, hoiab iga hinna eest tagasi.
Suur huvi probleemi põhjalikult uurida
Probleemist rääkimist ja probleemi põhjalikku uurimist pole vaja peljata. Vastupidi, mida suurema kire ja uudishimuga sellesse sukelduda seda rohkem saab vajalikku infot. Probleem on nagu internet, mis annab õigel googeldamisel vajalikud vastused. Probleemi olemasolu ega sellest rääkimine ei vähenda inimese väärtust. Vastupidi, mida osavam on inimene probleemi põhjalikul uurimisel ja sellest rääkimisel, seda suurema tõenäosusega ta selle ära lahendab. Probleemiga samastumine või enda väärtuse probleemist sõltuma panemine töötab täielikult lahendamisele vastu.
Soov positiivseid tundeid kogeda
Üks probleemi lahendamise eeldusi on võime ja soov positiivseid tundeid kogeda. Tundub ehk uskumatu, aga probleemi lahenemisel positiivsete tunnete kogemine võib osutuda omajagu väljakutseks. Lahenemine algab soovist kogeda lahendusega kaasnevaid positiivseid tundeid. Kui sügavate positiivsete tunnete kogemine on blokeerunud, siis alateadlikult lükkab inimene probleemi lahenemise edasi ehk töötab endale ise vastu. Enamik motiveeritud lahendajad kasutavad jutu sees sarnaseid mõttekõike: "ma ei jõua ära oodata, millal saan rõõmu tunda, et see asi on lahenenud", "ma tahaksin juba tähistada, et olen selle ära teinud", "ma tunnen juba ette rõõmu", "see saab olema tohutu kergendus", jne.
Avatus, avatus, avatus
Probleemi lahedamine võib inimese elu muuta nii palju, et inimene ei ole valmis vastu võtma muutusega kaasnevat kogemust. Olenevalt probleemi suurusest ja pikaajalisust võib selle lahti laskmine vajada sadade erinevate mõtete ja tunnete lahti laskmist. Need kõik asendatakse uute tunnete, mõtete, maailmanägemuste, tajudega. Suurem osa sellest toimub automaatselt. Oled sa valmis 100%, et su probleem laheneb? Oled sa valmis, et see ei tekita sulle enam muret? Oled sa valmis selle asemel kogema häid tundeid? Oled sa valmis lahendama kogu probleemide pusa ja saama õnnelikuks ja rahulolevaks inimeseks?
Foto Armand Khoury Unsplash